Avaleht Lugemist Laenuta GoodNewsi raamatukogust! „10 lahendust enesehinnangu kasvatamiseks“
Laenuta GoodNewsi raamatukogust! „10 lahendust enesehinnangu kasvatamiseks“

Laenuta GoodNewsi raamatukogust! „10 lahendust enesehinnangu kasvatamiseks“

Õpi ennast hindama 10 lihtsa lahenduse abil! Need Glenn Schiraldi kerged nipid soodustavad positiivse tunde loomist ja õpetavad kasutama üht parimat ja efektiivsemat tehnikat. Selles raamatus peituvate lahendustega ja mõningase harjutamisega on sul võimalik avastada, kui hea ja vajalik inimene sa tegelikult oled.

  1. Mis on enesehinnang?

Enesehinnangu mõistet ümbritseb palju müüte ja valearusaamu. Terviklik enesehinnang on veendumus, et sa oled samapalju väärt kui iga teine, aga sa pole teistest parem.

Enesehinnang pole sama, mis enesekeskne, endasse sulgunud või isekas olemine. See, kes tunneb end terviklikult ja turvaliselt eneses, on vaba isekusetundest.

Enesehinnangu alustalad on tingimusteta väärtus, tingimusteta armastus, kasv ja enesehinnang.

  1. Ole kohal oma tähelepanuga

Meie elukogemused ja väliste tegurite tajumine võivad muuta seda, mida me enesest arvame. Hea uudis on see, et võime õppida oma enesehinnangut tõstma. Enesekindluse tõstmisel mängivad olulist rolli mõtted, kujutluspildid, tunded ja käitumine, mis moodustavad ühe tsükli.

Sageli näitan seda tsüklit täiskasvanutele ja küsin: kus on selles tsüklis parim koht sekkumseks, tugevdamaks enesehinnangut – mõtted, käitumine või tunded? Tavaliselt inimesed vastavad, et parim on sekkuda käitumise ja mõtete tasandil. See näib turvalisem ja konkreetsem ning meie mõtted ja käitumine on olulised. Kuid meie südametasandil toimuval on minu arusaama kohaselt vähemalt sama oluline täpsus.

  1. Puhasta end negatiivsetest mõtetest

Kõrge enesehinnang võimaldab meil tajuda end täpselt ja rõõmsameelselt. Kognitiivne teraapia (KT) on psühholoogiaharu, mis aitab inimestel identifitseerida, esile kutsuda ja seejärel asendada negatiivseid mõtteid.

Vastasseis tähistab häirivat sündmust või situatsiooni. Meie mõtete valik määrab ära selle, kas emotsionaalsel tasandil kogeme põhjendatud või tõsist negatiivset häiritust.

Meie mõtted tormavad läbi pea sellise kiirusega, et suudame neid vaevu märgata, veel vähem peatada. Mõtete otstarbekust analüüsib KT.

KT eeldab, et inimesed on võimelised mõtlema mõistlikest alustest. Kuid inimesed pole täiuslikud, seega võime teha valesid järeldusi, mis tulenevad vastuvõetava info puudulikkusest.

  1. Ole teadlik oma tegevustest

Enesekindlad inimesed pole ilmtingimata terasemad, atraktiivsema välimuse või enamate oskustega kui need, kel enesekindlust napib. Erinevus on vaid selles, kuidas me end ise näeme.

  1. Kasuta teadveloleku meditatsioone

Vaimse tervise ja enesehinnangu seisukohalt on armastus hädavajalik. Selle puudumine soodustab ärevust ja madalat enesehinnangut.

Teatud mõttes on teadveloleku meditatsioon meie tõelise, õnneliku, armastava loovuse kogemine – see põhiolemuslik mina, mida tiibetlased nimetavad tarkusemeeleks.

Lahingud, mis põhjustavad enamiku meie kannatustest, möllavad tavameeles, kus me klammerdume negatiivsete mõtete ja häirivate emotsioonide külge. Tavameel eraldab meid meie rahumeelsest ja lahkest keskmest.

Teadvelolek pakub ka moodust enda eest hoolitsemiseks oma murettekitavate tunnete aktsepteerimise ja rahustamise abil, mis omakorda kasvatab veelgi meie enesekindlust.

  1. Arenda endas rõõmu

Elu on raske ja selle nautimine on üks suurimaid väljakutseid. Elurõõmude edendamine toetab enesehinnangut, kasvatades eneseusku meie võimesse kogeda oskusi ja naudingut.

Ehkki õnnelikkus on naudingust püsivam ja stabiilsem seisund, on kasulikud ka terviklikku naudingut soodustavad tegevused.

  1. Väärtusta oma keha

Oled sa kunagi tähele pannud, mida sa näed, kui peeglisse vaatad? Kas sa näed enda üldist välimust ning kiidad selle südamlikult ja lahkelt heaks või keskendud rohkem oma puudustele? Üks neist tekitab rahulolu, teine valmistab pettumust.

Keha on väline, meie sisemine väärtus ei ole seotud kaalu, väljanägemise või tervisliku seisundiga. Ometi on see, kuidas me oma keha kogeme, vastavuses sellega, kuidas kogeme oma põhiolemust.

Meedia võib meid panna uskuma, et inimene ei saa olla õnnelik, kui ta pole füüsiliselt täiuslik. Isiksuse mõõtmatu põhiolemuslik väärtus jääb püsima hoolimata keha ebatäiuslikkusest. Niisamuti nagu võime õppida aktsepteerima oma sisemist väärtust välisilmest sõltumatult, võime väärtustada ka oma keha hoolimata selle puudustest.

  1. Hoolitse oma meele eest, hoolides oma kehast

Kuna keha ja meel on omavahel tihedalt seotud, siis keha eest hoolitsemine on üks vaimse tervise ja enesehinnangu tugevdamise mooduseid. Meil pole võimalik olla psühholoogiliselt parimas vormis, kui jätame oma füüsilise tervise hooletusse.

Ehkki me veedame kolmandiku elust voodis, on hakatud uneuuringutele tõsisemalt tähelepanu pöörama alles hiljuti. Unepuudus on muutunud väga tavaliseks ja tänaseks päevaks on selge, et vähene uni mõjutab ebasoodsalt inimeste meeleolu, immuunsüsteemi, insuliini vastupanu, hormoonide stressimäära, südamehaiguste sagedust, energiataset, kehakaalu tõusu, mälu, liiklusõnnetuste arvu ning tööalaseid ja sportlikke saavutusi.

Vähenda või lõpeta kofeiini, nikotiini ja alkoholi tarbimine. Need segavad inimeste und nii, et nad sellest arugi ei saa. Proovi neid vältida vähemalt neli kuni kuus tundi enne puhkama jäämist.

  1. Arenda oma iseloomu ja vaimsust

Nii nagu õnnelikkust, kasvatatakse ka enesehinnangut sisemiselt ning regulaarne toitumine ja edasiviiv jõupingutus tulevad protsessile ainult kasuks.

Iseloom on inimese moraalne või sisemine jõud. Moraalne elamine ei ole midagi keerulist ega eksklusiivset. Moraalne käitumine on lihtsalt käitumine, mis on hea, korralik ja parim enda ja teiste huvides.

Jälgi rahulikult oma hingamist. Lase kehal ja vaimul kohaneda hingamisega. Luba ärritunud meelel leebuda, et see selgineks, rahuneks ja vaikiks. Naerata kergelt ja tunneta, kuidas see sulle mõjub. Seejärel lase sel naeratusel ja rahulolutundel valguda üle terve keha.

  1. Vaata tulevikku

Optimism, mis on seotud enesehinnanguga, lubab meil ette kujutada rahuldust pakkuvat elu. Eluga rahulolu rajaneb emotsionaalse intelligentsuse oskustel, muu hulgas tehes püsivalt seda, mis toimib, isiklikul arengul ning tähenduse ja eesmärgi arendamisel.

Me kutsume isiksuse väljatöötamist protsessiks, sest see on kestev tegevus, mis ei jõua kunagi täielikult lõpule. Sellesse teekonda võib suhtuda lahke ja mängulise meelega.

Uuringud on näidanud, et kui edukuse määratlemisel lähtuda peamiselt materiaalsetest hüvedest, viib see kehvema psühholoogilise kohanemiseni. Seevastu on erinevates kultuurides levinud arusaam, et need, kes mõtlevad teistele ja püüavad muuta maailma paremaks, leiavad suurema õnne ja teadvustavad oma sisemist väärtust.

„Käi rada, ükskõik kui kitsast ja käänulist, millel saad kõndida armastuse ja aukartusega.” Henry David Thoreau

Sandra Keppi

Kommentaarid