Avaleht Lugemist Küsi raamatut! Mis on unistuste ja eesmärkide poole püüdlemisel kõige olulisem?
Küsi raamatut! Mis on unistuste ja eesmärkide poole püüdlemisel kõige olulisem?

Küsi raamatut! Mis on unistuste ja eesmärkide poole püüdlemisel kõige olulisem?

Mis on unistuste ja eesmärkide poole püüdlemisel kõige olulisem; millised on hirmud, mis takistavad meil edu saavutada; kuidas ära tunda head või halba juhti; milline on meeskonna töö jõud?

Raamat “Mõtlemist muutes rikkaks” on 25 aastase uurimuse ning Napoleon Hillí poolt läbiviidud 500 eelmise sajandi alguse edukaima inimese intervjuu tulemus.

Selles ajatus klassikas avaldab raamatu autor saladused, mis on olnud edukate inimeste saavutuste põhjusteks. Raamatu “Mõtlemist muutes rikkaks” iga peatükk räägib saladustest, mis on praktikas ära proovitud ning rikkaks teinud tuhandeid inimesi erinevatest eluvaldkondadest. See raamat pakub teile järeleproovitud rikastumise kava. Lihtsad, kuid samas võimsad ning toimivad põhimõtted, mis on esitatud süsteemselt, kergesti loetavalt ja terviklikult, aitavad ning suunavad teid eesmärkide saavutamiseni.

Raamatut lugedes tuleb kindlasti meeles pidada, mis ajal ja millises ühiskondlikus situatsioonis on teos kirjutatud. Ent hoolimata enam kui 80 aasta möödumisest esmatrüki ilmumisest, on raamatus hulgaliselt tarkusi ja mõtteteri, mis on püsinud ajatuna. Ning ühiskondlikki maailmapilt on kohati sarnane – ka meie elasime 10 aasta eest üle majandussurutise, inimestel on kiiresti muutuvas elu- ja töökeskkonnas vaja end leida ja tõestada jne.

Avaldame koostöös Rahva Raamatuga katkendi raamatust. Ja muidugi, kui soovid raamatut laenutada, siis GoodNewsi raamatukogus ootab sind raamat.

Püsivuse õppetund viiekümne sendi eest

Varsti pärast seda, kui Darby oli läbinud karmi elukooli ja otsustanud kasutada kullakaevanduses saadud kogemusi, oli tal õnne näha, et „EI” ei tähenda ilmtingimata keeldumist.

Ta aitas ühel pärastlõunal oma onul vanaaegses veskis nisu jahvatada. Onu pidas suurt farmi, kus elas hulk tumedanahalisi rentnikke. Uks tehti vaikselt lahti ja sisse astus väike tumedanahaline tüdruk, rentniku tütar, kes jäi ukse juurde ootama.

Onu tõstis pilgu, nägi last ja mühatas: „Mis sa tahad?” Alandlikult ütles laps: „Emme ütleb, et sa saadaks talle tema viiskümmend senti.” „Mis ta veel ei taha,” kostis onu. „Lippa koju tagasi.” „Jah, härra,” kostis laps. Aga ei liikunud paigast. Onu jätkas tööd nii süvenenult, et ei pannud last tähelegi ega märganud, et ta ei lahkunud. Kui onu pilgu tõstis ja nägi, et tüdruk ikka sealsamas seisab, röögatas ta: „Ma ütlesin, mine koju! Hakka astuma või saad naha peale.” Tüdrukuke vastas: „Jah, härra,” aga ei nihkunud paigast. Onu pillas maha viljakoti, kust pidi parajasti vilja puistepunkrisse kallama, võttis kätte tünnilaua ja hakkas lapse poole minema ilmega, mis tõotas halba.

Darby hoidis hinge kinni. Ta oli kindel, et osutub mõrva tunnistajaks. Ta teadis, et onu on äkilise loomuga. Teadis, et riigi selles osas ei tohtinud mustanahalised lapsed valgetele vastu hakata.

Kui onu jõudis kohani, kus laps seisis, astus too kiirelt sammu ette, vaatas onule silma ja kriiskas kogu jõust: „Emmel on seda viitkümmet senti vaja!”

Onu jäi seisma, vaatas minut aega tüdrukut, pani siis tünnilaua aeglaselt põrandale, torkas käe taskusse, võttis pooledollarilise ja andis tüdrukule. Laps võttis raha ja taganes aeglaselt ukse juurde, korrakski pilku pööramata mehelt, kellest oli äsja jagu saanud.

Kui tüdruk oli läinud, istus onu kasti otsa ja vaatas üle kümne minuti tühjusesse. Arusaamatuses mõtiskles ta, kuidas oli äsja lüüa saanud. Mõtiskles ka Darby. See oli esimene kord, kui ta nägi mustanahalist last kavatsuslikult täiskasvanud valgenahalist inimest kamandamas. Kuidas ta seda tegi? Mis juhtus onuga, et ta kaotas oma äkilisuse ja muutus kuulekaks kui talleke? Millist kummalist väge kasutas see laps, et käsutada endast kõrgemalseisvat inimest? See ja muudki sarnased küsimused käisid Darbyl peast läbi, aga ta leidis vastuse alles aastate pärast mulle seda lugu jutustades.

Kummalisel kombel kuulis autor lugu sellest tavatust kogemusest vanas veskis just sealsamas paigas, kus see onule oli osaks saanud. Kummalisel kombel olin mina pühendanud peaaegu veerand sajandit, et uurida väge, mis lasi teadmisteta ja harimatul mustanahalisel lapsel võitu saada arukast mehest.

Seistes seal kopitanud vanas veskis kordas härra Darby ebatavalist alistamise lugu ja lõpetas küsides: „Mida teie sellest arvate? Millist kummalist jõudu see laps kasutas, et minu onust niimoodi jagu sai?” Vastuse sellele küsimusele leiate käesolevas raamatus kirjeldatud põhimõtetest. Vastus on täielik ja ammendav. See sisaldab üksikasju ja juhiseid, mis aitavad igaühel mõista ja rakendada sedasama jõudu, millele see lapsuke juhtumisi sattus.

Mõelge kaasa ja te mõistate, milline kummaline vägi selle lapse päästis, heites sellele pilgu järgmises peatükis. Raamatut lugedes leiate, mis kiirendab vastuvõtuvõimet ja annab sellesama vastupandamatu väe teie käsutusse ja paneb teie heaks tööle. Võite seda väge taibata kohe esimeses peatükis, aga see võib välgatada teie peas ka mõnes järgmises peatükis. See võib tulla üksiku mõtte kujul. Aga võib tulla ka plaani või eesmärgina. See võib viia teid oma kunagiste läbikukkumiste või lüüasaamiste kogemuste juurde ning aidata leida neist mõne õppetunni, millega saate tagasi kõik, mis te lüüa saades kaotasite.

Kui ma olin Darbyle kirjeldanud väge, mida väike mustanahaline laps alateadlikult kasutas, taastas ta kiiresti mälus kolmekümneaastase kogemuse elukindlustuse müüjana ja tunnistas ausalt, et võlgnes oma edu sel alal suuresti tollelt lapselt saadud õppetunnile.

Darby osutas, et iga kord, kui teda ähvardas ärasaatmine, ilma et ta oleks midagi müünud, nägi ta seda last vanas veskis seismas, suurtes silmades trotslik pilk, ja ta ütles enesele: „Ma pean selle müüdud saama.” Kõige rohkem elukindlustusi müüs ta inimestele pärast seda, kui nad olid „ei” öelnud.

Ta meenutas ka oma viga, kui oli loobunud kõigest meetri kaugusel kullast. „Aga see kogemus oli mulle õnnistuseks,” tunnistas ta. „See õpetas mulle, et ei tohi alla anda, olgu kui raske tahes. Vajasin seda õppetundi, et üldse milleski edu saavutada.”

Kommentaarid