Avaleht Intervjuu KUKU RAADIO! Psühhedeeliakonverentsi korraldaja Alar Tamming: hoidke narkootikumidest eemale, aga uurige psühhedeelikume!
KUKU RAADIO! Psühhedeeliakonverentsi korraldaja Alar Tamming: hoidke narkootikumidest eemale, aga uurige psühhedeelikume!

KUKU RAADIO! Psühhedeeliakonverentsi korraldaja Alar Tamming: hoidke narkootikumidest eemale, aga uurige psühhedeelikume!

21. septembril toimub Tallinnas konverents Psycherence, kuhu tulevad kõnelema Luis Eduardo Luna, Jeremy Narby, Susan Blackmore ja Dennis McKenna.

Korraldaja Alar Tamming rääkis konverentsist Jüri Aarmaga Kuku Raadio saates “Publikumärk”.

Mis asi on psühhedeelia, et sellest konverentse korraldada?

See on sama küsimus, mis minul tekkis siis, kui hakkasin õppima Tartu Ülikoolis psühholoogiat ja meil oli loeng nimega „Narkootikumid ja elu“. Seal räägiti selgelt ära, mismoodi narkootikumid jagunevad. Esiteks on olemas rahustid, nagu morfiin, heroiin, barbituraadid, bensodiasepiinid, eleenium, diasepaam, vaalium. Need on ained, mis viivad inimese rahulikku seisundisse.

Heroiin viib rahulikku seisundisse?

Heroiin tekitab sellise lapse hõljuva imiku teadvuse, millel ei ole mitte mingisugust psühholoogilist väärtust ja see on väga ohtlik aine, sest tekitab tugevat sõltuvust.

See on väga ohtlik kraam.

Väga ohtlik kraam, absoluutselt. Mina olen meeletult narkootikumidevastane, selle peab kohe ära ütlema. Küsimus ei ole praegu üldse narkootikumides, aga ma alustasin sellest, milline on klassikaline narkootikumide klassifikatsioon. Esiteks on rahustid. Teiseks on ergutid, sinna alla lähevad kokaiin ja amfetamiin.

Ka väga ohtlikud asjad.

Täpselt. Kolmas kategooria on psühhedeelsed ained, mis tekitavad meeleorganites segadust ja sünesteesiat, aga ei tekita sõltuvust ega muutu inimese ainevahetuse osaks.

Võtad üks päev ja teine päev enam ei pea võtma?

Absoluutselt, järgmine päev on järelnähud pigem positiivsed. Kui me räägime psühhedeelilistest ainetest, siis sellistest, millest enamik inimesi pole kuulnud. Näiteks iboga, mis on Aafrika taim, tunnistatud Gabonis rahvuslikuks aardeks, aga Ameerika Ühendriikides keelatud. Pärast selle 48-tunnist seanssi on inimene võimeline vabanema põhimõtteliselt kõikidest sõltuvustest, kaasa arvatud heroiinisõltuvus. Pole ühtegi teist nii efektiivset ravimeetodit.

Pärast iboga 48-tunnist seanssi on inimene võimeline vabanema põhimõtteliselt kõikidest sõltuvustest.

Miks see Ameerikas keelatud on, kui on Gaboni rahvustaim?

Ma arvan, et inimestes on alateadlik hirm alateadvuse ja muutunud teadvuseseisundite ees. Lääne ühiskond tolereerib ainult kahte meetodit muutunud teadvuse seisundisse sisenemiseks, nendeks on alkohol ja tubakas. Kui me vaatame inimajalugu, siis praktiliselt 90 protsenti inimkonnast on rituaalselt kasutanud mingisuguseid teise seisundisse viivad taimi, aga see ei ole nagu õlu, mida juuakse õhtul sõpradega. On taimed, mis töötavad inimese psüühika huvides.

Ma arvan, et inimestes on alateadlik hirm alateadvuse ja muutunud teadvuseseisundite ees.

Kui see vabastab heroiinisõltuvusest, siis miks ei ole kõiki vabastanud?

Vastavad kliinikud on olemas ja sellega tegeletakse ja nii ongi. Nagu teada, võtavad ühiskondlikud muutused aega.

Kui mõni heroiinisõltlane mõtlevale inimesele mõeldud raadiokanalit hetkel kuulab, siis võiks ta siit abi saada?

Ma arvan, et siis ta võiks guugeldada sõnu „ibogaine“ ja „iboga“. Inglismaal ja Uus-Meremaal on vastavad kliinikud. Ise ma käisin Mehhikos vastaval konverentsil ja nüüd ongi hea öelda, millest see Tallinnas toimuv konverents alguse sai. Mind huvitavad sellised inimese psüühikaseisundid, kus inimene tunneb ennast tervikliku ja täiuslikuna, kus sellist mõtete ja tunnete vastuolu ei ole. Ma olen maailmas käinud umbes kümnel analoogsel konverentsil ja kõikidel konverentsidel on üks viga. Korraga toimub kolm-neli esinemist, ei tea, kes on hea esineja ja kaotad seal midagi nagu ära. Minu soov oli kutsuda siia inimesed, kellega ma olen puutunud kokku ja kes on ainult super esinejad ning anda kõigile võimalus 1,5 tundi rääkida. See on terve päev mõtlevale inimesele, nagu Raadio Kuku ja kust inimene saab ära tulles öelda, et ta mäletab seda päeva ka 20 aasta pärast.

See on terve päev mõtlevale inimesele.

Näen teie pea ümber hetkel mingisugust sädelevat pilve. Te olete sedavõrd energiat täis, et tekib kiusatus küsida: ega te mingit iboga’t ole võtnud?

Ei ole võtnud. Aga elus olen võtnud küll, olen Inglismaal seda proovinud.

Ja mida see tegi?

Ma ütlen ausalt: peale seda ma muutusin taimetoitlaseks 1,5 aastaks. Ma peale seda võtsin tüki kala ja sülitasin selle välja nagu väike laps. Ma sain järsku aru, et ma ei söö enam kala ja liha. Ühe korra ma Tais sõin foie gras’d, mõtlesin, et jube hea, neelasin alla ja kogu mu sisemus plahvatas ja mu sisemine hääl ütles, et nii, Alar, kui sa veel seda teed, siis ma rohkem ei ütle sulle, mis on hea.

Ja kui te veel teaks, kuidas foie gras’d tehakse. Vaesed nuumatud haned. Aga see selleks, tuleme tagasi alguse juurde. Mis asi on psühhedeelia?

Sõna „psühhedeelne“ tuleb sõnadest „hinge väljendumine“ ehk nii-öelda meele avaldumine või siis eesti keeles “sügav kontakt iseenda olemusega”. Paraku on inimesed väga tihti tükkideks kistud. Nende mõtted kisuvad ühte suunda, tunded teise suunda. Mõte ütleb, et peaks lahku minema, aga tunne ütleb, et ma ju veel armastan või vastupidi. Psühhedeelsete ainete esilekutsustud teadvuseseisundid on need, kus saad kokku oma hingega. Sisemised vastuolud on võimalik ületada. Mulle meeldib veel väga selline lähenemine inimarengule, mis ütleb, et inimkonna tulevikul on kaks võimalust. Artur Köstleri teooria ütleb, et inimeses mõtete ja tunnete vastuolu kogu aeg kasvab. Me teame, mida me ei tohiks teha, aga teeme seda ikka. Samuti teame, mida me peaksime tegema, aga ei tee seda. See lõhe järjest kasvab ja 21. sajandi üleelamise võimalused on inimkonnal 50/50. Ja kui midagi ei muutu, siis on inimkond määratud väljasuremisele. Aga on ka teine teooria, Aurobindo teooria, mis ütleb, et inimkond on alles lapsekingades, arengu algusfaasis ja me oleme nagu 10-12-aastased lapsed, kellele meeldib sõjamänge mängida ja me ei ole tegelikult veel täisealiseks saanud. Selle teooria järgi on inimkonna paremad aastad alles ees. Psühhedeelikume rituaalselt tarvitades tajutakse end looduse osana, tajutakse, mida me Maale teeme ja kuidas oleks võimalik paremini käituda.

Sisemised vastuolud on võimalik ületada.

Kumba teooriat teie pooldate?

Minule meeldib teine teooria, raudselt kohe. See, kus me oleme alles väike laps. Seda on igalt poolt tunda. Ma loen ajalehte, vaatan kahe riigi poliitilist võitlust, üks saadab välja teise diplomaadi – see on nagu lasteaias. Mina ei mängi, ma kutsun oma ema ja teine kutsub oma isa ja siis omavahel vaidlevad.

On psühhedeelikume peale Gaboni kuskilt kergemini saada? On need mingisugused rohud või ei ole?

Ei ole. Klassikaliselt kuuluvad need keelatud ainete alla. Nende seas on ayahuasca, peioote-uimakaktus ja psilotsübiin ehk maagilised seened.

Miks need on keelatud?

Lääne ühiskond pani peale Vietnami sõda Albert Hofmanni avastatud LSD kalevi alla. Aastal 2006 ma kuulsin, et Hofmannil on 100. sünniaastapäev ja toimub rahvusvaheline konverents selle tähistamiseks. Mõtlesin algul, et mingid friigid saavad kokku aga siis selgus, et see ei olnud mitte sünniaastapäev, vaid sünnipäeva konverents. Ta oli hea tervise juures ning väga pettunud valitsustes, kes olid isegi tema avastuse edasise uurimise ära keelanud. Siis ma ühe psühholoogiga arutasin, et huvitav, kuidas see niimoodi on, et inimene on eluaeg narkootikume tarvitanud, aga mõistus on täitsa selge ja siis tema ütles, et tal on üks tuttav, kes oli 1950. aastatel Ameerikas LSD-uuringutel, praegu 85-aastane ja üliselge mõistusega. Ning on olemas hüpotees, et psühhedeelsetel ainetel on anti-aging ehk vananemisvastane efekt. Siis ma hakkasingi selliste ainete kohta rohkem uurima.

Asi lõppes sellega, et ma sattusin Brasiiliasse ühele ayahuasca-seminarile, kus olid üle maailma tuntud teadlased, ja sain ise esimest korda sellise kogemuse, olles eelnevalt  absoluutselt veendunud, et narkootikume ma enda elus ei tarvita. Enne seda kogemust valisin ma ülikoolis magistritöö teemaks „Muutunud teadvuseseisundid“ (just need, mis on inimese arengu huvides) ja olin ühtlasi näinud uuringute tulemusi, mis näitasid, mismoodi erinevad ajulained lähevad tasakaalu, mismoodi informatsioon liigub alateadvusest teadvusesse ja mismoodi on inimene täiuslikum ja terviklikum. Neid ayahuasca sessioone viis läbi Brasiilia narkootikumidevastase osakonna juhataja. Sealt ma saingi aru, et ühte patta on pandud narkootikumid ja psühhedeelikumid. Inimesed, hoidke kõik narkootikumidest eemale, aga uurige psühhedeelikume. See muidugi ei tähenda, et ma kutsuks neid üles tarvitama. Kuid intellektuaalselt on see ülihuvitav teema.

Psühhedeelikumide kohta on meie teadmised samasugused nagu kvantfüüsikast või tuumaenergiast, me ei tea sellest mitte midagi. Ma olen avastanud, et seal on väga palju huvitavat ja see on ka põhjus, miks ma need neli teadlast Eestisse kutsusin. Eestisse tuleb Susan Blackmore, kes on maailmakuulus teadvuseuurija ja kelle loengud ülikoolides on alati erakordselt populaarsed. Tuleb Jeremy Narby, kelle raamat „Kosmiline siug“, mida on tõlgitud 25 keelde, müüdi Eestis kohe läbi ja millest me andsime nüüd välja uustrüki. Tuleb Dennis McKenna, kellel on doktorikraad botaanikas ja kelle mõtted ja esinemine on alati väga  huvitavad. Tuleb Luis Luna, kes on olnud antropoloog 30 aastat, juhib teadvusuuringutekeskust Brasiilias ja räägib ayahuasca ajaloost.  Kõik neli esinejat on minu jaoks absoluutsed maailma tipud ning maailmas toimuvate konverentside peamised tõmbenumbrid.

Tuleme siiski tagasi alguse juurde, akna taga laiutava reaalsuse juurde. Inimkond on hädas praegu narkootikumide tarvitamisega, neid õnnetuid potentsiaalseid kurjategijaid tuleb järjest juurde. Julgete praegu väita, et kui võtta teie konverentsi tõsiselt, siis siin oleks äkki mingi sild vabanemise poole või kanal või tunnel, mille lõpus paistab valgus?

Absoluutselt. Ameerikas on jõudnud MDMA ravimiks muutmise uuringud kolmandasse järku, kus on sadu inimesi katsegrupis. 2021. aastal tahetakse MDMA muuta ravimiks, sest kui posttraumaatilise stressi puhul on ülejäänud teraapiate edukuse protsent  20 protsendi juures, siis MDMA esmaste uuringute alusel räägitakse ligi 70-protsendilisest edust. Veel kord: narkootikumid ja psühhedeelikumid on täiesti erinevad asjad. See on sama, kui hakata rääkima inimestele, kes konjakit ja peeneid jooke maitsevad, et te joote puskarit, te olete alkoholisõltlased. Psühhedeelsed ained ei tekita sõltuvust. Näiteks, viimasel 10 aastal on ülikoolides taasalustatud uuringuid psilotsübiiniseente võimalike raviefektide uurimiseks ja seni on need olnud edukad. Rääkimata sellest, et lisaks ravimiuuringutele on psühhedeelsetel ainetel olemas 5000-aastane rituaalse tarvitamise ajalugu.

See oli hetkel isu äratamiseks mõeldud eeljutt, konverents on alles septembris. Teie lahkel loal räägime sellest rohkem, kui konverents on hakanud lähemale jõudma. Andke andeks pisike skeptitsism, aga see võib tõepoolest olla mingisugune valgus tunneli lõpus.

Ma olen ise täpselt samasugusel seisukohal olnud. See käib step by step. Kui näed teadusuuringuid, näed, mis ajus toimub, siis pole võimalik fakte eirata. Loomulikult on võimalik fakte ka eitada, sest eelarvamused on meil teatavasti väga tugevad. Minule endale meeldib tarku ja huvitavaid inimesi kuulata isegi siis, kui nad kõnelevad tabuteemadel ja just selline võimalus on kõigil, kes tulevad ühte huvitavat ja harivat päeva veetma.

Psycherence on Baltimaade suurim teadvusuuringute ning psühhedeelikumide konverents tuues kokku neli legendaarset valdkonna eksperti, kes tulevad esitlema oma elutöö kirkamaid ideid. Psycherence esitleb visiooni ning täiendavaid vaatenurki sellele, mida teadus on tänaseks meile juba andnud sel intrigeerival ning põneval teemal. Rohkem infot konverentsi kohta leiab SIIT! Kõikidest ettekannetest tehakse sünkroontõlge eesti keelde.

KUULA RAADIOSAATE KORDUST SIIT!

Kommentaarid