Avaleht Hingele hea Jüri Kukk: Märka maagiat enda ümber
Jüri Kukk: Märka maagiat enda ümber
Hingele hea
0

Jüri Kukk: Märka maagiat enda ümber

0

Märka maagiat enda ümberJust sellise päevasoovituse tegi ühel hommikul meie üks tuntumaid raadiojaamu. Usutavasti ei mõelnud saatejuhid seda, et märkaksime tänaval sagivaid kummalises riietuses võlureid ning kümnete kaupa puude otsas passivaid öökulle, nii nagu seda võis näha Harry Potteri filmis. Soovitusega pidasid nad silmas, et märkaksime seda, mis kipub meil igapäevamuredest mõtetesse vajununa nägemisulatusest või südametunnetusest välja jääma.

Ma kõndisin pikka aega mööda ühest pühakojast ja siis panin ühel päeval tähele, et torni otsas on ebatavaline tuulelippu meenutav rist ning ukse kohal kõikenägev silm. Ilmselt pole selles midagi erilist, aga ma polnud selliseid asju varem ühegi kiriku juures märganud. Sellest tekkinud küsimused alustasid edukalt võitlust olmemuredega minu peas.

Käin peaaegu iga päev läbi Tamula järve rannast. Kord üllatab veesilm lindude rohkusega, siis märkad, et üleöö on veele tekkinud jääkirme, siis aga saad jutusoonele vana ja elunäinud inimesega. Iga päev annab juurde mõne uue avastuse. Praegu tasub jalutada õhtuhämaruses, mil kodudes süüdatakse jõulukaunistused, igal aknal erisugune. Maailm saab värve ja valgust juurde.
Inimesi jõllitada pole ilus, küll aga võib neid sõbralikult jälgida.

Suvel märkasin rannas isa koos pisipojaga liivalinna ehitamas. Mõlemad olid nii tõsiselt ametis, justkui ehitanuks nad tsunamist räsitud Fukushima elektrijaamale uut tammi. Kui laine ka aeg-ajalt ehitisest tüki kaasa nilpsas, näis see ehitusmeeste silmis olevat sündmuste loomulik kulg. Vigastused parandati lihtsalt ära, et uus laine saaks taas külla tulla. Praegu tõstab tuju nende inimeste naer, kes on tulnud kesklinna platsile tulesäras jõulukuuske imetlema.

Tegelikult võib vabaks lastud mõtetega uidates kohata ka tõelist maagiat. Alles hiljuti tabas mind jalutuskäigul kummaline nägemus. Oleksin justkui viivuks saanud pilgu heita mingisse ammuunustatud, ent lähedasse ja armsasse, maailma. See lummus kadus mõne sekundi järel, kuid jäi mind terveks päevaks mõjutama, ilma et suutnuks isegi meenutada, mis see oli. Aga tegu polnud mingi närvisüsteemi vimkaga, sest nägemus oli tõeliselt imeline, muidu poleks see jätnud sellist õnnetunnet. Kes teab, võib-olla saab hinges vaba inimene näha ka midagi tavaliselt hoomamatut?

Praegu on jõuluaeg ja see pole kellelegi saladuseks, et sel pealtnäha pimedal ja mornil ajal juhtub tõelisi jõuluimesid. Selleks peame vaid käima ringi lahtiste silmadega, ehk näeme siis tõesti midagi maagilist…

mm

Kommentaarid