Jüri Kukk: Ilusa inimese loovad head mõtted ja sorav jutt

Paljud inimesed on juba aru saanud, et igas asjas tagab edu ennekõike positiivne mõtlemine ja sellekohane tegutsemine. Elu ei soosi morne, pahuraid ja nähvajaid: kes tahaks suhelda õnnetushunnikute ja hädaldajatega.

See psühholoogiline tõdemus eeldab, et peaksime olema igati positiivsed, seda ka oma jutus. Keeleteadlased on paraku just eestlaste seas märganud seda, et me kasutame kõnes liiga palju eitavat vormi, mis on osake negatiivsusest. Mõned lihtsamad näited: “Ega sul järsku suitsu pole?” Või “Ega sul minu jaoks aega pole?” Psühholoogid on tõdenud, et eitav pöördumine võib alateadlikult viia ka äraütleva vastuseni. Seega küsigem “Kas sul aega on?” ja “Kas sul suitsu on?” Viimase suhtes oleks mõistagi tore, kui taolist küsimust esitama ei peaks.

Oma kõnet maksab alati kontrollida. Meeste hulgas on üsna palju levinud vene- ja nüüd ka ingliskeelsed roppused, mis tihtipeale lipsavad justkui ise jutu sisse. Kui sõprade seas pole sellest ehk veel midagi, siis kõikvõimalikes juttudes, kus vesteldakse koostööpartnerite või koguni ülemusega, võivad vägisõnad jätta vägagi kehva mulje. Seega kontrollige oma kõnet ja näete peagi, kui hea on rääkida ilusasti ja arusaadavalt. Jutt olgu selge, mõtte väljaütlemisega ei tohi venitada, muidu hakkab vestluskaaslasel igav. Konkreetse ja korraliku kõnega inimesed jätavad vestlustes alati endast hea mulje. Olen isegi kogenud, kui meeldiv on äratundmine, et keegi räägib ilusat eesti keelt. Ilmselt tahaksime kõik, et ka meie jutt kõlaks teiste kõrvus puhtakõlaliselt.

Positiivsus mõtlemises on arusaadav eeldus kõige kordaminekuks, kuid paljud inimesed ei suuda uskuda, et õige mõtlemine võib mõjutada ka teisi inimesi. Taas näide. Oletagem, et teil on saamata palgaraha ja seda lubatakse ära maksta kolme päeva pärast, kui tööandja ise raha saab. Mõeldes negatiivselt, et ilmselt tasub too teile alles siis, kui tal endal on kõik jooksvad kulutused makstud, annate talle alateadvuses signaali, mis panebki tööandjat nii mõtlema ja enne palgamaksmist muud arved õiendama. Mõeldes aga nii, et teie boss maksab kindlasti kõigepealt hoolsatele töömeestele, viite temani just sellise mõtlemisviisi. Tundub uskumatu, kuid see töötabki just nii.

Oma elul tasub silma peal hoida. Nii märkate peagi, et teistele tehtud heateod tulevad teile mingil ajal tagasi. Teie tehtud otsus teisi aidata võib viia hoopiski teises olukorras ja teiste inimeste poolt teie kasuks tehtava otsuseni. Alati maksab olla hea ja tore inimene, kes on teistele rõõmuks, sest teil ei võta see midagi ära, kuid annab alati midagi toredat juurde.

Jüri Kukk
Kolumnist