Intervjuu! Mai-Liis Kivistik: “Täisväärtusliku elu mandalakogum” tähendab 52 nädalat enesearengut

VaimuKeha on välja andnud raamatu “Täisväärtusliku elu mandalakogum”, mis viib värvimise kokku heade harjumuste loomisega. Raamatu autorid Sille Martma ja Mai-Liis Kivistik on kaks noort naist, kes on valmis saanud oma esimese raamatuga, mis polegi tegelikult päris raamat.

Teoses on ühendatud kaks külge — positiivsete harjumuste loomise töövihik ning loovust arendav ning kõrgema minaga kontakti loov tegevus ehk värvimine. Harjumused on raamatusse võetud just selle järgi, mida naised ise oluliseks peavad, et tänapäeva kiires ning valikuid täis maailmas ikka terve ning positiivne püsida.

See raamat koosneb 52. nädalast ehk 52. mõttest või harjumusest ja 51+1 mandalast, mis tähendab, et viimase saab täiesti ise joonistada — teised tuleb värvida endale sobivas värvigammas. Raamatu kasutamine on põnev, sest nii hakkab kiiresti nägema enda arengut ning muutust õnnelikuma inimese suunas. Täpsemalt räägib sellest üks mandalakogu autoritest Mai-Liis Kivistik.

Mis on mandala?

Mandala on üldjuhul ümmarguse kujuga pilt, millel on keskpunkt ning tavaliselt sümmeetrilised kujundid selle ümber — ringid, jooned ja ruudud ja nii edasi. Mandala tähendabki sanskriti keeles ringi ning seda kasutatakse näiteks meditatsiooni abivahendina või oma kõrgema minaga kontakti saamiseks. Mandala joonistamise või värvimise abil saab inimene väljendada enda loovust, peegeldada maailma mustreid või avada oma sisemaailma.

Mandala kujutist võib leida näiteks looduses lillede näol, kus igal õiel on keskpunkt ning sümmeetriliselt asetsevad kroonlehed, mis moodustavad imelise ja täiusliku terviku. Mandalaid on kasutatud juba iidsetest aegadest rituaalide läbi viimisel, neil on teatav meditatiivne ja müstiline hõng. Isegi maiade kalender või Eesti rinnaehe sõlg on ringikujulised ning mandala sümmeetriaga.

Kuidas aitab inimest nii-öelda lihtne pildi värvimine?

Mandala värvimine rahustab, sest jooned on ette antud ja inimene ei pea ise pildi väljamõtlemisega tegelema, mis mõne jaoks võib keeruline ülesanne olla. Samas on võimalik mängida värvide ja mustritega niimoodi, et mitte kellegi teos ei tule kunagi teise omaga sarnane.

On teada, et loovaid tegevusi tehes on inimesel kõige suurem võimalus kontakti saada enda kõrgema minaga, oma tõelise loomusega. Joonistamine ja värvimine on üks kergemaid viise selle saavutamiseks. Kui pühendada end täielikult käesolevasse hetkesse sobiva mandala loomisele ning mitte mõelda muudele igapäevastele tegevustele, on sõnumid kõrgemalt poolt varmad tulema. Mine tea, millistele igapäevaküsimustele või kauakestnud muremõttele lahendus tulla võib!

Voo seisundis ehk loovas seisundis on inimene kõige rohkem tema ise. Maskid ja kaitserüüd on maas ning tõeline loomus voolab vabalt. See on selline seisund, kus aeg justkui lendab ning ei panegi tähele, kui näiteks mitu tundi juba möödas on. Lisaks joonistamisele tekib selline seisund ka näiteks lauldes, tantsides või miks mitte ka puid lõhkudes. Meie oleme enda raamatusse põiminud heade harjumuste loomise ning voo seisundi läbi värvimise.

Millised on  harjumused, mis raamatus kajastatud ja millele antud päevadel tähelepanu pöörata?

Harjumusi on kokku 52, nii et kõiki nimetada siin ei jõua, kuid nad kõik on põimitud igapäevase parema enesetundega — seda kas siis vaimses, emotsionaalses või füüsilises mõttes. Iga mandalaga käib kaasas üks harjumus, mille ära tegemisel saab seitsmel järjestikul päeval kastikesse ristikesi tõmmata. Küll aga soovitame seda harjumust pikemalt jätkata, sest on teada, et uued harjumused juurduvad täielikult 21 päevaga.

Võib juhtuda, et keerukamate mandalate puhul või lihtsalt ajanappuse tõttu ei tegeleta mandala värvimisega ainult üks päev, seetõttu ongi hea võtta eesmärgiks mandala seitsme päevaga valmis saada ning ka harjumusele iga päev üks ristike juurde tõmmata.

Mõningad tegevused, mille juurutamisele kogumis tähelepanu tõmbame, on näiteks tervislikumalt toituma hakkamine, enda keha eest hoolitsemine, oma elus toimuva eest vastutuse võtmine, julgus olla mina ise, oma tegude ja mõtete analüüsimine, emotsioonide väljendamine või nende mõistmine. Enamik harjumustest on meil endil juba omandatud või oleme nende omandamise teekonnal ja just seetõttu me sellised mõtted sinna valinud oleme — kuna näeme nende kasulikkust ja vajalikkust omaenda elu näitel.

Lisaks harjumustele on harjumuse lehekülje all ka paar rida tänulikkuse avaldamise jaoks. Tänulikkus selle eest, mis meil juba olemas on, aitab meil märgata oma igapäevaelus aina rohkem toredaid asju, sündmusi ja inimesi. Samamoodi võib olla ka tänulik asjade eest, mida loodame, et meiega juhtuvad tulevikus. Siinkohal peaks igapäevaselt lisaks visualiseerima ja looma vaimusilmas olukorrad, nagu need oleksid juba olemas — siis on suurem tõenäosus selle soovi täitumiseks!

Milliste tegevustega arendada enda vasaku ja parema ajupoolkera tööd?

Vasak ajupoolkera vastutab analüütiliste võimete ning igapäevaste nii-öelda automaatpiloodi peal olevate tegevuste eest, ning paremas ajupoolkeras on peidus inimese ruumiline orientatsioon ja loovus. Rakendades mõlemat ajupoolkera teadlikult igapäevaselt, on meil eluteel kergem edu saavutada.

Vasaku ajupoolkera arendamiseks sobivad igasugu tehnilised tegevused või numbreid hõlmavad rakendused, nagu näiteks arvutamine, arvete koostamine, analüüsimine, planeerimine, asjaajamine. See on  aju osa, mis tahab, et asjad oleksid korras, mis paneb meid vastutama oma tegude eest ning analüüsib mingite tegude võimalikke tagajärgi.

Parema poolkera arendamiseks sobivad loovad tegevused nagu näiteks laulmine, tantsimine, maalimine, aga miks mitte ka Lego kokkupanek või soengu tegemine. See on poolkera, mis kasutab fantaasiat, sealt tulevad loovad mõtted ja lapselik ning mänguline suhtumine.

Millised on nipid või nõuanded, kuidas enda elu mõtetega muuta?

Walt Disney on öelnud: “Kui suudad seda ette kujutada, siis suudad seda ka saavutada”. Inimese alateadvus aktsepteerib neid ideid, mida sa talle ette söödad, ja ta aitab neid realiseerida. Kui istutad enda alateadvusesse mõtte edust, siis aju leiab ka viise, kuidas asjad toimima panna. Pane tähele, et alateadvus suhtleb meiega pildilist keelt kasutades. Samuti kasutame meie pilte oma mõtlemisprotsessis, kas teadlikult või alateadlikult. Kõige kiirem viis oma uskumusi ümber programmeerida on ette kujutada ehk visualiseerida enda uut identiteeti või uskumust. Aju ei tee vahet visualiseeritul ja tegelikult kogetul. Visualiseerides iga päev soovitut, siis hakkavad asjad väga kiiresti muutuma. Pane tähele, et visualiseerimise ajal võimendab tulemust silmade sulgemine ja pildi elavaks muutmine läbi tunnetamise, nuusutamise ja helide kuulmise. Nii tuleb soovitu meie ellu veel kiiremini.

Sama kehtib ka negatiivsete mõtetega, mida mõtleme, kui meile miski ei meeldi või miski meid häirib — keskendudes sellele, kui halb on ilm, kartes läbikukkumist või endast halvasti mõeldes me ainult võimendame seda reaalsust. Seega on oluline igapäevaselt panna tähele, milliseid sõnu me kasutame iga sekund, kas see on positiivne või negatiivne?

Meie alateadvus ei tunne sõna “EI”, seega, kui öelda näiteks :”Ma ei taha haige olla”, võtab alateadvus sõna “EI” sealt seest välja ning reaalsuseks saab haige olemine. Selle asemel võiks näiteks öelda: “Ma tahan terve olla” ja seejuures uskuda ja tunda nagu see oleks juba tehtud! Jah, haigena võib olla keeruline end hästi tunda, kuid see aitab, kui keskenduda tegevustele, mida terve olles teha saab.

Kuidas päevaste tegevuste käigus hoida fookus oma kindlal soovil nii, et see igapäevaseid tegevusi ei segaks?

Võtame näiteks, et inimene soovib endale Audi A6-te või soovibki näiteks meie mandalakogumi järgi võtta harjumuseks iga päev aina rohkem positiivseid ning edasiviivaid mõtteid mõtlema hakata. Üks võimalus on auto pilt välja trükkida ning panna kuskile, kus seda pidevalt näed (külmkapi peale või arvutiekraani juurde). Pildi võib panna ka telefoni või arvuti taustapildiks, et see kogu aeg silme ees oleks ning aegajalt ka meenutaks hetke pikemalt sellel peatuda ja ette kujutada, mis tunne on selle autoga sõita.

Samamoodi toimib see ka uue harjumusega. Hea on panna näiteks lauaarvuti juurde küsimus “Mida sa praegu mõtled? Kas see mõte aitab sind kuidagi? Kuidas oma praegune mõte positiivsemaks muuta?” Samamoodi toimib ka, kui sellised mõtted panna külmkapi peale või miks mitte ise endale telefoni taustapilt teha. On inimesi, kelle jaoks toimivad paremini sõnad ja kelle jaoks pildid. Selle peab inimene ise enda jaoks selgeks tegema.

Hea mõte on võtta hommikul 10-15 minutit aega enne igapäevatoimetuste juurde asumist või õhtul enne uinumist, et keskenduda oma praegu käsil olevale soovile (kõige parem on, kui mõlemad päeva sisse ära mahutada). Mingi füüsilise asja puhul on hea ette kujutada selle asja, olukorra või enesetunde olemasolu juba praegu. Kujutada ette, mis tunne on sellisel juhul sõpradega koos olla või reisile minna, mis iganes see kellegi jaoks on.

Kui tegemist on harjumuse muutmise või juurutamisega, on hea pidada päevikut, et analüüsida, millistes olukordades inimene käitub nii nagu ta soovib ning millal mitte. Selle põhjal saab hakata looma mustreid ning analüüsida, kas see negatiivsem käitumine üldse on kunagi olnud kasulik ning kuidas seda positiivsemaks muuta saaks. Muutes enda suhtumist muudame ka maailma enda ümber.

Mis muutub inimese elus peale 52.nädalat mandalakogu järgides?

A. Robbins on öelnud: “Sinu elukvaliteedi määrab ära sinu suhete kvaliteet”. Arendades iseennast kasvab eneseteadlikkus ning sellega kaasneb omakorda suurem empaatiavõime, võime astuda “teise kingadesse” ja juhtida oma emotsioone paremini. Võid näiteks avastada, et asjad, mis sind enne ärritasid, ei tee seda enam ning olukorrad, kus tundsid end ärevalt, tunned end nüüd enesekindlalt ning mugavalt. See omakorda tähendabki toimivamaid suhteid ning tööalaseid väljakutseid. Teiste sõnadega — täites mandalakogu, lood iseendale parema elukvaliteedi.