HEA SÕNA MAAILMA PÄÄSTMISEKS! Jüri Kukk: hea sõna on esimene väike samm maailma päästmisel
Möödunud esmaspäeval, olles saanud ühe meeldiva elamuse osaliseks, postitasin ma Facebooki järgneva mõtte: “Tulin täna 9.25 bussiga Tartust Võrru. Minust tagapool istus üks ema kahe lapsega. Väikesed poisid olid bussisõidust väsinud ja jonnisid, aga ema oli fantastiline — terve tee ei kuulnud ma tema häälest ärritatust, ta ei tõstnud kordagi häält, vaid rahustas lapsi leebelt, juhtis nende tähelepanu huvitavatele asjadele akna taga, küsis, mida lapsed teha tahaksid. Kirjutan seda sellepärast, et suur osa noortest emadest läheb sellises olukorras närvi, nad tõstavad lapse peale häält või ähvardavad a la kui sa vait ei jää, ei võta ma sind edaspidi endaga kaasa. Au sellele emale, tema lastest kasvavad kindlasti toredad inimesed!”
Praeguse loo kirjutamise hetkeks on see postitus saanud 453 “laiki”. Usun, et mina kui postitaja olen selles vaid taust: inimesed, kes klikkisid ikoonile “Meeldib”, avaldasid austust pigem sellele emale. Tõepoolest, see noor naine väärib lugupidamist — kahjuks näeme liiga sageli lastele nähvavaid, neid jõuga järel vedavaid ja kurja sõnaga vaigistavaid lapsevanemaid. Selline närvilisus suhtlemisel lapsega polegi ehk vaid nende süü, see on meie kiirustava aja märk, kuid paremuse poole tuleks siiski raskuste kiuste püüelda.
Tegelikult tahaksingi rõhuda hoopis nendele 453 “laigile”. Inimestele lähevad korda sõnumid, kus räägitakse headusest, hoolivusest, üksteise märkamisest. See, et negatiivne uudis müüb, on kahtlemata õige, aga negatiivne uudis ka hävitab. Ta hävitab midagi meie sisemuses, tapab tunded ja empaatia, muudab hoolimatuks ja ükskõikseks ümbritsevas maailmas kasvava kurjuse vastu. Hea uudise halvim mõjuvariant on neutraalsus, üldjuhul aga see vaid võimendab kõike positiivset ja viib heade tegudeni.
Lõpetuseks tahaksin jutustada kaks lugu sellest, kuidas ma olin enese teadmata eluhetkede oluliseks mõjutajaks. Kord sisenesin ühte poodi, kus minu tuttav müüja seisis kuidagi nukrana riiulite juures. Ütlesin talle täiesti spontaanselt: “Miks sa nii kurb oled? Tule siia, ma kallistan sind!” Pärast põgusat embamist jooksis noor naine poe taharuumi. Hiljem sain juhuslikult teada, et see nukker kaunitar põgenes teiste silma alt selleks, et nutta — tal oli just raske aeg ja sõbralik kallistus oligi see, mida ta ülekõige vajas ning see vallandaski kergendava pisaratevoolu.
Teisel korral nimetasin üht kena noort naist jutu sees printsessiks ja alles aastaid hiljem sain teada, et olin selle ühe sõnaga puudutanud tema hingekeeli — see neiu oli kogu oma lapsepõlve tahtnud ennast printsessina tunda, aga elu polnud talle alati sellist võimalust pakkunud. Need kaks juhust näitavad, et hea sõnaga on suuresti võimalik muuta mõne inimese elu. Eks meie esivanemadki teadnud, et hea sõna võidab võõra väe. Seega siis — kui te suudate päevas ühegi inimese elu paari hea sõnaga heas mõttes pea peale pöörata, olete teinud suure kangelasteo.
