Budismi sisu neli õilsat tõde
Siddhartha Gautama (Buddha) lõi ühest kolmest maailmareligioonist – budismi. Nimi Buddha anti talle järgijate poolt.
Budismi keskmes on õpetus neljast tõest – sisu tuumaks on jutlus neljast õilsast tõest, mis avanesid Buddhale tema kuulsal ilmutusööl viigipuu all: maailm on täis kannatusi; kannatuste põhjused peituvad kehalistes tungides; kannatust saab kaotada; on olemas tee, mis viib kannatusest vabanemisele.
Buddha öeldu põhjal peitub neis tõdedes kogu kõlbelise elu seadus, mis viib kõrgeima õndsuseni. Nende seisundite selgitamisele ja arendamisele on pühendatud kõik budismi arutelud ja loogiline ülesehitus.
Esimene tõde – sünd, haigus, surm, lahusolek lähedasest inimesest, soovide mittetäitumine ehk elu ise oma kõigis ilmingutes, need ongi kannatused. Budismis peetakse kannatuseks ka seda, mida on alati rõõmuks peetud. Sugulased, sõbrad, rikkus, edu, vaim – kõik see on inimest aheldav.
Teine tõde – kannatuse allikas on soov iseenesest; mitte selle olemus, vaid olemasolu. Üks tuntuim Buddha mõttetera ja kuulutusi sisaldav tekst, Dhammapada, kätkeb selliseid sõnu: “Isegi kuldmüntide laviin ei rahulda kingi. Tark on see, kes teab: kired on haiglaslikud ja neist on vähe rõõmu.”
Kolmas tõde – kannatuste ületamine, soovide vaigistamine, täpsemalt nende kirglikkuse jahutamine. Budism soovitab keskteed: vältida äärmusi, nii kiindumust tundenaudingutesse kui ka selle kiindumuse täielikku allasurumist. Kannatuse puudumist, selle ületamist tõlgendatakse nirvaanana (sanskriti keeles kustumine, jahtumine). Sellele rajasid Buddha järeltulijad terve filosoofiateooria.
Neljas tõde – on olemas tee, mis viib nirvaanasse. See on kaheksaastmeline rada, vaimse kõrguse saavutamise programm:
- Õige vaade (Buddha nelja õilsa tõe omandamine – elu mõtte tunnetamine).
- Õige kavatsus (võtta neid tõdesid kui eluprogrammi ja lahtiütlemine kiindumusest maailma – elu mõttest arusaamine muutub sisemiselt kaalukaks motiiviks).
- Õige jutt (ülalnimetatud motiiv saab kindla lahenduse: hoidumine valest, tee tõkestamine sõna ja suulise orientiiriga; mis ei puuduta ülalmärgitud kõlbelist eesmärki – maailmast lahtiütlemist).
- Õige tegu (lahendus realiseerub tegudes – vägivallatus, kõigele elusale mitte kahju tegemine).
- Õige eluviis (õigetest tegudest käitumisliini kujundamine, teod moodustavad ühtse ahela).
- Õiged püüdlused (ärkvelolek ja valvsus, kuna halbadel mõtetel on omadus tagasi tulla; sooritatud tegude peegeldumine tegevuses sellest vaatenurgast lähtudes, kuivõrd need vastavad isiklikele otsustele ning on vabad halbadest mõtetest).
- Õige teadvustamine (õige mõtlemine – pidada pidevalt meeles, et kõik on mööduv; kõlbeline käitumine lülitub konteksti elu mõtte lähtepositsioonilt).
- Õige keskendumine (maailmast lahtiöelnud inimese vaimne sukeldumine; väljumine moraali enda piiride taha kui tunnistus elu mõtte teostumisest).
Selline näeb üldjoontes välja budismi universaalne eetiline skeem. Selles esinevad õilsad teod kui voorused, mis on kättesaadavad igaühele. Iga inimese kõlbeline saatus on täielikult tema enese kontrolli all ja võimalused selle päästmiseks pole piiratud mitte millegagi peale tema enda isiklike pattude, eksimuste ja vigadega.
Et jääda kindlaks ja määratleda end kõlbelise isiksusena, peab inimene võitma iseennast!
Toimetas Monika Kuzmina
