1. Avaleht
  2. Hingele
  3. Ajakirjanik ja kolumnist Jüri Kukk: tantsukool kui sotsiaalne panus
Ajakirjanik ja kolumnist Jüri Kukk: tantsukool kui sotsiaalne panus

Ajakirjanik ja kolumnist Jüri Kukk: tantsukool kui sotsiaalne panus

Ajakirjanik ja kolumnist Jüri Kukk_tantsukool kui sotsiaalne panusKes mäletab 1995. aasta filmi “Ohtlikud mõtted” Michelle Pfeifferi särava rolli ja Coolio menulooga “Gangsta Paradise”, see mäletab ka seda lootusetust getodest sirgunud noorte seas, mis sageli viib tragöödiateni. Mingit ilusat tulevikuväljavaadet pole, valida on virelemise ja narkootikumide ning kuritegevuse ja vangla vahel. Ühiskond noori ei toeta ja valgust tunneli lõpus pole.

Sellisest õhkkonnas võib välja murda vaid siis, kui ise tahad ja leiad võimaluse. Reaalses elus valisid paljud noored selleks tänavatantsu ning muusika, et pinge, viha, masendus ja solvumine valada välja aktiivses liikumises ja tegevuses. Sellest sündisid breik, hiphop ja paljud teised tantsustiilid ning omalaadne muusika, millest tuntuim on räpp. Võib öelda, et tänavatants on tuhanded noored hoidnud eemal kuritegevusest, vanglast ja paljudel juhtudel ka surmast gängide arveteklaarimistel.

Sellisest asotsiaalsest keskkonnast välja kasvanud tänavatants pole enam vaid getonoorte pärusmaa. Tänavatantsustiilid on leidnud koha klassikaliste tantsustiilide kõrval, see on juba omaette kultuur, elustiil, maailm, enesearendus, mida õpetatakse parimates tantsukoolides. Üheks selliseks on Tallinnas ja mitmel pool mujal Eestis tegutsev JJ-Street tantsukool, mille asutajaks ja arendajaks on tänavatantsupioneer Joel Juht.

Eesti pole ehk kriminaalsuselt sel tasemel olnud nagu New Orleansi, Chicago, Harlemi ja paljude teiste Ameerika paikade latiinode ning mustanahaliste linnakvartalid, kuid ka meil on teistest mahajäänumad ja asotsiaalsemad piirkonnad; noored, kes ei leia tõsist tegevust ja otsivad igavuse peletamiseks tegevust pahanduste tegemisel ning meilgi on oma ajalugu, 1990-ndad, mil kriminaalne maailm oli siinmail tugev ja tegus ning see meelitas sellesse pahelisse maailma tegevusetuid noori. Ka meil tuli appi tänavatants, mis reageeris SOS-signaalile. Suur osa selles oli Joel Juhtil.

Joeli areng, mida peegeldab tutvustav kampaania “Back to Basics”, on olnud ka kooli areng ning tema sattumine tänavatantsu juurde oli ligikaudselt sama, mis getonoortel. “Pahapoisi” kuulsusega lähedaste poolt kõrvale jäetud noormehel oli valida, kas minna trepist üles või kergemat teed mööda trepist alla. Joel valis esimese. Kõigepealt jõudis ta ise tänavatantsuni ja siis tõi selle juurde teisedki noored. Võib vaid ette kujutada, kui palju noori on tänu temale pahandustest eemale jäänud ja mitte ainult need, kel pole võimalusi olnud, vaid ka need, kel on lihtsalt igav! Kõik see tunnustamist väärt tegevus on koondunud nimetuse alla JJ-Street tantsukool, kus lisaks Joelile jagavad oskusi juba kümned head ja osavad treenerid. Mis võiks olla veel õilsam kui mitte noorte suunamine neil hetkedel, mil nad vajavad kellegi nõu ja pakutavaid võimalusi!

Tänane JJ-Street tähendab 11 ja pool aastat pidevat arenemist, kaasaegset erihuvialalist tantsukooli, sadu kauaaegseid ja uusi õpilasi, paljusid häid treenereid ja õpetajaid, oskuste arendamist ja uusi teadmisi, koreograafiat ja tänavatantsu, tuntust Euroopas ja mujal maailmas, paljusid põnevaid üritusi, sealhulgas Baltimaade suurimat tänavatantsufestivali JJ-Street Baltic Sessionit ja rahvusvahelist tantsulaagrit Camp of Hip-Hop.

Kes on käinud JJ-Streeti treeningutel, Baltic Sessioni tantsufestivalil, tantsulaagris või paljudel teistel kooli korraldatud üritustel, neil on alatiseks meeles see rõõm, tahe, lust, energilisus, sõbralikkus ja koostöötunne, mida õhkub kõigist tantsivatest noortest. Joeli kohta on isegi öeldud, et ta on pannud memmed hiphoppi tantsima. JJ-Streeti ümber koondunud inimesed on loonud omaette ilusa ja tegevust pakkuva maailma.

Kooli rollist noorte elu muutmisel ütlevad nende kodulehe arvamused. Kõige lihtsam ja samas paljuütlevam on Tauri arvamus: “JJ-Street on lihtsalt parim asi, mis saab olla.”

Kes loeb Joeli tantsukooli filosoofiat, see leiab sealt vaid põhimõtteid, mis tunduvad omamoodi rüütlikoodeksina. See peab oluliseks ausust, häid kavatsusi, mõistmist, lugupidamist enda ja teiste vastu. Tänavatantsija annab endast parima, on avatud, lahendusi otsiv ja abistav, mõtlev, tegutsev ja arenev. Tema õpingud on teekond teistega koos eesmärgi ja tulemuseni, ta on sõnapidaja ja teistele eeskujuks.

Muidugi pole Joel Juht Eestimaal ainus, kes on tänavatantsu siia toonud ja seda edasi arendanud, kuid tema jäljed on sellel maastikul kõige paremini nähtavad. Seda on näha rõõmsalt tegutsevates noortes, nende positiivses elutee valikus. Ja ilmselt ka sündmustest vaesemas kriminaalkroonikas.

Jüri Kukk,
kolumnist ja ajakirjanik

Head Uudised GoodNews