11 olulist indiaani tarkust
Erinevalt paljudest üldlevinud traditsioonidest ei ole indiaanlaste vaimne õpetus leitav pühakirjadest. See on alati olnud ja on seda tänasenigi igat päeva läbiv elukangas ning toetub kogemustele. Neilt on, mida õppida.
Me ei ela enam maaga kooskõlas ning terve planeedi tulevik sõltub sellest, kas suudame tasakaalu taastada või mitte. Vajame abi, vajame algõpetust, et mõista nii looduse tõdesid kui ka saada aru suurtest tarkusesõnadest.
Toome lugejateni 11 olulist tarkust raamatust “Indiaani tarkuste raamat”.
- Teadmine on kõiges. Kogu maailm on raamatukogu. Pealik Luther, Seisev Karu
- Mu sõbrad, nii metsikult suur on me vajadus olla armastatud ja armastada ka ise. Armastuseta ei saa. Ei saa sellepärast, et meie vaim toitub sellest. Indiaanipealik Dan George
- Ära leina. Õnnetused tabavad ka kõige arukamaid ja paremaid inimesi. Surm saabub alati sobimatul ajal. Suur Põder, omaharude pealik
- Kes reostab oma voodit, lämbub ühel öösel omaenda roe kätte ära. Pealik Seattle, sukvaamiši ja duvaamiši suguharude juht
- Emake Maa on kõigi inimeste ema ning kõigil peaksid olema temale võrdsed õigused. Pealik Joseph, 1879
- Sinu jutt peab olema otsekohene, kui soovid, et sinu sõnad jõuaksid me südameisse kui päikesekiired. Cochise, tširikaua-apatšide pealik
- Tee midagi head oma rahva jaoks – midagi sellist, mida pole kerge teha. Tunne kaasa oma inimestele ja armasta neid. Osuta vaesele mehele abi. Toida teda ja ta peret ning anna neile, mida nad soovivad. Winnebago õpetus
- Naha värvus ei määra siin midagi. Mis hea ja õige ühele, on hea ja õige ka teisele ning Suur Vaim lõi kõik vendadeks. Minu nahk on punane, kuid mu vanaisa oma oli valge. Mis tähtsust sel on? Mu naha värvus ei tee mind heaks ega halvaks. Valge Kilp, arikarade pealik
- Kui märkad uut rada või tundmatuid jalajälgi, järgne neile, kuni saad teada, mida need tähendavad. Uncheedah, Ohiyesa vanaema
- Selliseid väljendeid nagu “palun vabandust”, “anna andeks”, “mul on kahju”, mida tänasel päeval nii kergekäeliselt ja asjatult kasutatakse, lakotade keeles ei eksisteeri. Kui keegi teist kahjustas või talle ebamugavust valmistas, kasutati sõna wanunhecun, ehk “viga” või “eksitus”. Sellest piisas andmaks mõista, et ebaviisakus polnud kavatsetud ja et juhtunu polnud mitte tahtlik, vaid juhtus kogemata. Pealik Luther, Seisev Karu
- Sõna “leping” tähendab meie jaoks midagi igikestvat. Elus võib ette tulla sündmusi, mille puhul võib tekkida näiline vajadus antud sõnast taganeda, kuid me teame, et esimene tagasi astutud samm annab põhjuse järgmisele, kuni antud lubaduse taga pole enam mitte kedagi seismas. Pöördumisest Põhja-Ameerika indiaanlaste Chocago konverentsil (1961)
